Suchergebnisse

Zsfassung in engl. Sprache u.d.T: The Great Guild of Tallinn and the Guild Hall

Käesoleva lõputöö uurimisvaldkonnaks on hoonete energiatõhusus. Lõputöö eesmärgiks oli võrrelda olemasoleva hoone projekti põhjal energiatõhususe miinimumnõuetega kooskõlas olevat -, madalenergia- ja liginullenergiahoonet. Uuritav hoone valiti juhuslikult, mille välispiirded jäid samaks uurimustöö jaoks. Hoonete energiatõhusust arvutatakse Eesti Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. aasta määruse nr 68 "Energiatõhususe miinimumnõuded" järgi. Lõputöös valitud hoonete piirdekonstruktsioonide soojusjuhtivust ja soojustakistust arvutatakse vastavalt standardile EVS-EN ISO 6946:2008. Hoonete soojusjuhtivuse ning neto kütteenergia arvutamiseks on kasutatud tarkvarasid PHPP 2007 ja BV2. Uurimustöös selgus, millised on piirdekonstruktsioonid, kütte- ja ventilatsiooniagregaadid ning PV-paneelid. Energiatõhususe kujunemisel omab väga suurt tähtsust hoone eelprojektist kuni lõppviimistluseni kvaliteetne töö. Tähtis on kasutada kvaliteetseid ja õigeid ehitustehnoloogiaid ja –materjale. ; The Master's Thesis research area is the energy efficiency of buildings. The thesis objective was to compare the energy efficiency of existing building project in accordance with the minimum requirements building, low energy building and nearly zero-energy building. Energy efficiency in buildings is based and calculated by the Government of the Republic of Estonia 20.12.2007 Regulation No. 258 "Minimum Requirements of Energy Efficiency". The Master's Thesis Thermal resistance of peripheral structures and thermal conductivity are calculated in accordance with standard EVS-EN ISO 6946:2008. Building thermal conductivity and a net calorific energy is used to calculate the software PHPP 2007 and BV2. The research reveals what are the peripheral structures, heating and ventilation aggregates and PV panels. Energy efficiency has immense importance in shaping the preliminary design of the building until the final finish quality work. It is important to use the right and quality construction technologies and materials.

Magistritöö esimese eesmärgina üritati kaardistada pilliroost katustega üksikelamuid Eesti Vabariigis. Selleks tugineti ehitisregistri andmebaasile ning kohalike omavalitsuste andmetele. Ehitisregistri andmetel on Eesti Vabariigis 961 roogkatusega üksikelamut. Kuna registri sellekohane andmebaas on koostatud alates 1960-ndatest aastatest koostatud mõõdistusprojektide põhjal, siis kohapealsete vaatluste tulemusena selgus, et suurel hulgal registris märgitud roogkatustega üksikelamutel praeguseks ajaks see puudus, katus oli enamasti eterniidist või asendatud kaasaja katusekattematerjalidega. Korduvatele arupärimistele ehitisregistrist ning kohalikest omavalitsustest vastati, et ehitusseaduse järgi vastutab hoone omanik ise registri andmete õigsuse eest. Seega viidi käesolevas magistritöös piliroost katustega hoonete kaardistamine Eesti Vabariigis läbi XX sajandi teise poole seisuga. Magistritöö teiseks eesmärgiks oli säilitada Eesti Vabariigi saarte- ning rannikualade traditsioonilised maaelamud, viies olemasolevad eramud võimaluste piires vastavusse tänapäevaste nõuete ning elanike vajadustega. Rekonstrueerimisvajaduste väljaselgitamiseks koguti andmeid kirjandusallikatest, maarhiividest, kohalikest omavalitsustest, kohalike elanike küsitlustest ning konkreetseid pilliroogkatustega üksikelamuid kohapeal uurides. Nende põhjal koostati koondtabelid hoonete plaani- ja mahulahenduste ning konstruktsioonide kohta, mille najal pakuti lahendusi hoonete rekonstrueerimiseks. Rekonstrueerimise eesmärgiks oli tõsta hoonete soojapidavust ning tuua neisse tänapäevaseid mugavusi, säilitades samas nende traditsioonilise välimuse ning miljööväärtuslikkuse. Vanade maaelamute rekonstrueerimisel tuli arvestada sellega, et hoonete täielik rekonstrueerimine võib osutuda tülikamaks, aeganõudvamaks ja kulukamaks, kui uue hoone püstitamine, sestap viidi hoonete rekonstrueerimine läbi olemasolevaid konstruktsioone säilitades. ; The first purpose of the master`s thesis was to map single residential buildings with thatched roofs in Estonia. Data were collected from databases of Estonian Building Registry and local governments. According to Estonian Building Registry there are 961 single residential buildings with thatched roofs in Estonia. As the database of Estonian Building Registry is compiled based on the information collected since 1960-s compiled buildings projects, it occurred that many of buildings marked in the database have been changed and no longer have thatched roofs. Thatched roofs are replaced with asbestos cement or other modern roof tile materials. According to the law of building it is said that the owner of the building is responsible for the correct data in registry. Therefore the mapping was conducted based on the XX century second half data. The second purpose of the present master's thesis is to preserve western Estonia's traditional buildings. It can be done by adjusting existing houses with modern requirements and needs of their owners. To find out the need for reconstructing data from literature, land archives, self governments, local people and existing buildings were collected and studied. With these results collecting tables were compiled to suggest reconstructing methods. The purpose of reconstructing was to rise buildings thermal resistance, make them more comfortable for living but still preserve their traditional looks. Reconstructing old rural houses it has to be considered that full reconstruction of buildings may be more complicated, laborious and expensive than building a new one. That is why reconstruction was done by preserving existing constructions.

Ehitusinseneriõppe lõputöö Maaehituse õppekaval ; Ehitise hooldust ja korrashoidu käsitlevate standardite esimesed kontseptsioonid Eestis töötati välja käesoleva sajandi esimestel aastatel, siiski tegutseb üldine enamus vara omanikest ja kasutajatest kinnisvara hooldamisel endiselt oma parema äranägemise järgi, toetudes isiklikele kogemustele. Ehitusinseneri lõputöö uurimisülesandeks oli analüüsida teoreetilistest ja praktilistest aspektidest ehitise hooldus- ja korrashoiu dokumentide tähtsust lähtudes ehitusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest, ühendades need hea tava, ehitusjuhtimise teenust pakkuva Vilcon Ehitus OÜ empiiriliste kogemuste ning ehitise tellija ootustega. Töö eesmärgiks oli koostada ehitise kasutus- ja hooldusjuhendi vorm, mida on võimalik kohandada nii elu- kui ka mitteeluhoonetele ning mida saavad Vilcon Ehitus OÜ objektijuhid tulevikus oma töös kasutada. Vilcon Ehitus OÜ kogemustele tuginedes nõuavad ehitise tellijad ehitajalt tulevasele lõppkasutajale ruumipõhist hoone hooldusjuhendi koostamist nii elu- kui ka mitteeluhoonetele. Seni puudusid vaadeldavas ettevõttes ühised arusaamad ja terviksüsteem hooldusjuhendi koostamiseks, toimetati üksikute dokumentidega, mis olid oma vormilt väga erinevad ning ei andnud võimalust usaldusväärselt võrrelda haldus- ja hooldustegevusi ettevõtte erinevatel ehitusobjektidel. Ehitise kasutus- ja hooldusjuhend on osa ehitusdokumentidest, mis annab eelkõige üldistatud võimaluse hoone omanikule pädeva halduri valimise läbiviimiseks ning loob pinnase ehitise edukaks kasutamiseks. Konkreetselt ja selgelt sõnastatud alused ehitise kasutamiseks vähendavad hilisemaid ekspluatatsioonikulusid, mistõttu lükkuvad suuremahulised ja vältimatud renoveerimistööd kasutusea jooksul kaugemasse tulevikku ning pikeneb nii ehitise füüsiline, funktsionaalne, tehnoloogiline kui ka majanduslik eluiga. ; Despite the fact that the first concepts of a building's maintenance standards in Estonia were developed in the first years of this century, the general majority of property owners and end-users are still operating in a real estate maintenance based on their personal performance and experiences. The task of the current Master Thesis of Civil Engineering research was to survey the theoretical and practical aspects of the significance of facility maintenance documentation in the context of construction legislation, associate them with good building practice, the empirical experiences of the construction firm Vilcon Ltd and the expectations of the building's customers. The purpose of the survey was to compose an operational and maintenance manual form of a building which can be adapted for residential and nonresidential buildings and which can be used by the Vilcon Ltd employees in the future. Based on the experiences of the construction firm Vilcon Ltd, the customers of the building require a room-based maintenance manual from the builder both for the residential and non-residential buildings for the end-users. Until recently the firm does not have collective perceptions and a complete solution to compose an operational and maintenance manual. So far the maintenance manuals are based on different individual documents in different forms, which does not enable to reliably compare administrative and maintenance activities at different construction sites. The operational and maintenance manual of the facility is part of construction documents, which enables the building owner to choose a proper and competent facility manager, it also supports successful real estate maintenance. Due to the specific and understandable manuals for real estate, maintenance exploitation costs will decrease, massive and unavoidable renovations during the building lifetime will be postponed into a distant future and thus the physical, functional, technological and economical lifetime of the building will be longer.

Valga linna rahvaarv on pidevalt vähenenud. Rahvaarvu vähenemise tõttu on jäänud paljud elamispinnad tühjaks. Ajapikku on hakanud tühjad elamispinnad linnapilti risustama. Valga Linnavalitsusel puudus täpne ülevaade linna hoonestuse kasutusest ja seisukorrast. 2014 aastal Korraldas Valga Linnavalitsus workshopi, kus osales lisaks autorile 23 TTÜ Tartu Kolledžist tudengit. Workshopi raames kaardistati Valga linna hoonestus ja selle seisukord. Antud töö aitas kaasa Valga linnal Eestis esimese linnana saada täpne ülevaade linna kasutuse kohta. Analüüsi tulemusena ilmnes, et linna pindalast on kasutusel 72% (arendatavast maaüksusest). Vaadates nüüd linnatuumikut, siis seal on kasutusel kõigest 64%. Töö käigus peatuti kortermajade seisukorrale linnas. Workshopi käigus kaardistatud hoonetest selgus, et linnas asuvast 377 kortermajast on 98 probleemsed. Töö eesmärgiks on muuta linna suurus vastavusse rahvaarvuga. Lammutades linnas olevaid tühju hooneid. Mille lammutusega muutub ka linna pilt puhtamaks ja ohutumaks. Töö käigus jõuti ühe hoone lammutuseni aadressil Vahtra 1 ja ühe hoonestusõiguse lepinguni aadressil Pikk 21a. Tegemist pole protsessiga, mille tulemus on koheselt näha, vaid tuleb aastatega. ; Population of town of Valga has steadily decreased. The population decline has left many of the residential areas empty. Over time, the empty residential areas have started to litter the town's image. Town Government of Valga lacked accurate overview of the use and condition of the town's buildings. In 2014, Town Government of Valga organized a Workshop, which was attended, in addition to the author, by 23 students from the TTÜ Tartu College, during which the buildings of the town and their state were charted. This research helped town of Valga, as a first town in Estonia to get an accurate overview of the usage of the town. Analysis revealed that the 72% (of the developmental land unit) of the town's area was being used. When looking at the town's core, only 64% of it was being used. During the research the state of the town's apartment buildings was examined. Charting of the buildings during Workshop revealed that 98 out of 377 apartment buildings located in the town are problematic. The purpose of the research is to help change the size of the town to better comply with the size of the population by demolishing empty buildings, which helps to clear up town's image and make it safer. During the research, a building at Vahtra 1was demolished and a Right of Superficies contract was signed with Pikk 21a owners. It isn't a process for which the results are seen immediately, but over the years to come.

Suur osa Eesti eluasemefondist on ehitatud peale 1945. aastat ning selle aja ehitusnõuded kvaliteedi ja energiatõhususe osas ei ole võrreldavad tänapäevaga. Ligi 2/3 Eesti elamufondist moodustavad elamispinna järgi korruselamud ning kuna vanu kortermaju on rohkem kui uusi, peavad praegused omanikud tähelepanu pöörama olemasolevate ehitiste säilitamisele. Hoone halduskulud kasvavad seoses hindade üldise tõusuga, eriti aga küttekulude märgatava tõusuga ning seetõttu on oluline renoveerida hooned energiasäästlikumaks. Magistritöö eesmärgiks oli välja töötada metoodika korteriühistute sotsiaalse ja finantsilise võimekuse mõõtmiseks elamute tervikrenoveerimiseks. Metoodikat katsetatakse Tartu linna korteriühistute näitel. Tegemist on seletava, kirjeldava ja kvantitatiivse eel- ja ülevaateuuringuga. Esmased andmed koguti Ehitisregistrist. Peamised andmed koguti struktureeritud ankeetküsimustikuga, mis esitatakse täitmiseks kõikide Tartu linna korteriühistute juhatuse ühele liikmele. Teooria põhineb uuringutel, õigusaktidel, määrustel, artiklitel ja käsikirjadel. Uuringus selgus, et küsitluses osalenud 71 korteriühistu sotsiaalne võimekus jääb skaalal 7-35 vahemikku 10,25 – 31,5. Keskmiseks sotsiaalseks võimekuseks on 22,46. Uuringus osalenud korteriühistutel on 61% ulatuses olemas finantsiline võimekus olemasolevate maksekohustuste ja renoveerimislaenu tagasimaksmiseks. Laenuvõimekus on 28%, mis on tingitud sellest, et ühistutel on panga laenutingimustes lubatust suuremad võlad. Uuringut saab kasutada korteriühistute sotsiaalse ja finantsilise võimekuste võrdlemiseks, mõõtmiseks ning ajas muutumise uurimiseks. Tulevikus oleks oluline koostada kvalitatiivne uurimus ühe või kahe ühistu põhjal, küsitledes lisaks juhatuse liikmetele kõiki ühistu liikmeid. Kvalitatiivse uuringu tulemused täiendaksid loodud metoodikat. ; Most of Estonia"s housing stock was built after the year 1945 and that time"s construction requirements in quality and energy efficiency are not comparable to the present day. According to living space, nearly two thirds of the Estonian housing fund consists of blocks of flats and as there are more older buildings than new, current owners have to pay attention to the maintenance of existing buildings. Buildings' management costs increase due to overall rise in prices, in particular due to significant increase in heating costs, and therefore it is important to renovate the buildings to be more energy efficient. The main objective of the present master thesis was to develop a methodology to measure condominiums" social and financial capacity to carry out the buildings" complete renovation. That methodology was tested by using Tartu's condominiums as an example. It was a narrative, descriptive and quantitative preliminary study and an overview of the study. Primary data was collected from the Register of Construction Works (Ehitisregister). The main data was collected with the structured questionnaire that was given for filling out to one member of each Tartu"s condominiums" board. The theory was based on studies, legislations, regulations, articles, manuscripts and electronic articles. The study revealed that the social capacities of the 71 surveyed condominiums" range from 10.25 to 31.5 on a scale from 7 to 30. The average social capacity is 22.46. Studied condominiums have 61% of the financial capacity to repay the existing payment obligations and the renovation loan. Borrowing capacity is 28%, which is due to the fact that condominiums have bigger debts than is permitted by banks" lending conditions. Results of the survey can be used to compare, measure and examine the changes over time in the condominiums' social and financial capacities. It would be important to compile a qualitative study in the future on the basis of one or two condominiums by interviewing all the members of condominium in addition to board members in order to increase the percentage of respondents. In addition, a study should be conducted. The results of the qualitative survey would supplement developed methodology.