Eesti lihatoodete konkurentsivõime hindamine ilmutatud suhtelise eelise meetodil veiseliha näitel ; Revealed comparative advantage of Estonian bovine meat products
In: http://hdl.handle.net/10492/1506
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli analüüsida Eesti lihatoodete ekspordi konkurentsivõimet ilmutatud suhtelise eelise meetodil veiselihaga kauplemise näitel aastatel 2002-2013. Vastavalt uurimustöö eesmärgile ja ülesehitusele keskenduti vähese töötlusastmega ekspordiartiklitele, mis võimaldas hinnata just kohalike veiseliha esmatootjate rahvusvahelist konkurentsivõimet antud toodetega kauplemisel. Esimeseks uurimisülesandeks oli määratleda konkurentsivõime mõiste, anda ülevaade konkurentsivõime avaldumise tasanditest ning samuti ka varasematest lihatööstussektori konkurentsivõimet käsitlenud uuringutest. Töös jõuti järeldusele, et konkurentsivõime määratlemiseks puudub üks kindel definitsioon, mis oleks majandusteadlaste ja majanduspoliitika kujundajate poolt kokku lepitud. Rõhutatakse erinevaid aspekte nagu tootlikkus, suhteline eelis, ekspordivõime ning edukus väliskaubanduses. Konkurentsivõime avaldub ainult subjektide võrdluses, milleks on ettevõte, majandusharu ja riik. Töö eesmärgist lähtuvalt keskenduti suuremalt jaolt majandusharu ja riigi konkurentsivõime avaldumise tasanditele. Varasemalt teostatud uuringutest selgus, et lihatööstussektor tervikuna ei olnud enne (1998-2001) Euroopa Liiduga liitumist konkurentsivõimeline. Kuid analüüsides madala ja kõrge töötlusastmega lihatooteid eraldi gruppidena, siis ilmnes, et kahel viimasel aastal (2000 ja 2001) oli Eesti lihatööstus kõrge töötlusastmega lihatoodete osas konkurentsivõimeline. Konkurentsieelis saavutati avatud turgudel ehk Lätis, Leedus ja Ukrainas. Elussigade eksporti käsitlevast uurimustööst selgus, et Eesti seakasvatajatel oli tugev suhteline eelis oma toodangu eksportimisel Venemaa turule. Lisaks rõhutati, et kuna Venemaa ei ole suutnud saavutada täielikku isevarustatuse taset sealiha osas, siis on see turg olnud aastaid Eesti seakasvatajatele atraktiivseks eksportturuks.Teiseks uurimisülesandeks oli tuua välja erinevad konkurentsivõime hindamise võimalused ning selgitada välja lihatootmise seisukohast olulised konkurentsivõimet kujundavad tegurid. Töös anti ülevaade neljast konkurentsivõime hindamise indeksist: hinnaeelisel baseeruvad indeksid, ühiskulude analüüsil baseeruvad indeksid, turuosa analüüsil baseeruvad näitajad ning väliskaubandust analüüsivad näitajad. Peamiselt keskenduti väliskaubandust analüüsivatele näitajatele, sest need olid olulised töö empiirilise osa seisukohalt. Need näitajad hõlmasid erinevaid väliskaubanduse konkurentsivõimet analüüsivaid indekseid nagu RCA, RMP ja RTA, mida rakendati magistritöö analüütilises osas. Lihatootmise seisukohast olulisi konkurentsivõimet kujundavaid tegureid analüüsides selgus, et tähtsaimad neist olid toote hind ja kvaliteet. Hinnaeelis on otseselt seotud kulueelisega, mis saavutatakse suuresti tänu tootmisprotsessi ja tootmiskulude optimeerimisele. Seega olid ka tootmiskulud kulueelise aspektist väga oluliseks konkurentsivõimet kujundavaks teguriks. Kolmandaks uurimisülesandeks oli anda ülevaade Eesti veiselihasektorist, tuues lisaks tootmisnäitajatele välja ka kaubandusnäitajad. Analüüsi tulemusena selgus, et Eestis on liha isevarustatuse tase keskmiselt 80%, mis tähendab, et tarbimine ületab tootmist. Veiseliha osakaal moodustas ligikaudu veerandi kogu Eesti lihatoodangust. Absoluutmahtudena vaadates oli veiseliha tootmine töös vaadeldaval perioodil langustrendis, jäädes viimasel kolmel aastal (2011-2013) koguni alla 13 000 tonni. Selle põhjuseks oli veiste arvukuse vähenemine, kuid see olukord on pärast kaheksa aastast langustrendi taas paranemas. Positiivselt on mõjunud ammlehma toetus. Kuigi veiseliha kokkuostu absoluutmaht on vähenenud ning see omakorda on tõstnud veiseliha kokkuostu keskmist hinda, ei suuda kohalik hind konkureerida Euroopa Liidu keskmise kokkuostu hinnaga, mis on ligikaudu 35% kõrgem. Selline suur hinnavahe sunnib kohalikke veiseliha esmatootjaid müüma oma toodangut välisturgudel. Veiselihasektori väliskaubandust analüüsides selgus, et import oli suurem kui eksport, mis muutis väliskaubandusbilansi negatiivseks. Kuid jagades veiseliha kahte eraldi gruppi (elusveised ning värske või jahutatud või külmutatud veiseliha), on erinevused küllaltki suured. Esimesel juhul oli väliskaubandusbilanss alates 2005. aastast positiivne ning ekspordimahud suurenesid vaadeldava perioodi jooksul mitmekordselt (kuni 14-kordne tõus).Teisel juhul oli see näitaja kogu perioodi vältel negatiivne. Elusveiste peamised eksportturud olid Holland (55%), Venemaa (14%), Poola (11%) ja Läti (10%). Värske, jahutatud või külmutatud veiseliha eksporditi peamiselt Soome (44%), Rootsi (24%), Hollandisse (18%) ja Lätti (10%). Neljandaks uurimisülesandeks oli hinnata Eesti veiselihatoodete rahvusvahelist konkurentsivõimet ilmutatud suhtelise eelise meetodil. Analüüsi tulemusena selgus, et alates 2008. aastast tekkis Eestil elusveistega kauplemisel suhteline eelis, mis on säilinud kuni vaadeldava perioodi lõpuni. Värske või jahutatud veiselihaga kauplemisel oli Eestil kogu vaatlusaluse perioodil suhteline mahajäämus ehk Eesti ekspordi edukus oli väiksem kui teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel. Külmutatud veiselihaga kauplemisel oli Eestil kogu perioodi jooksul (v.a. 2010) suhteline mahajäämus, kuna indeksite väärtus jäi alla nõutud normi. Kuid vaadates nende indeksite väärtuste põhjal joonistunud tõusvat trendijoont, siis saab prognoosida, et lähiaastatel muutub Eesti suhteline mahajäämus antud toote osas suhteliseks eeliseks. Viiendaks uurimisülesandeks oli analüüsida Eesti veiselihatoodete ilmutatud suhtelise eelise muutumise põhjuseid. Teostatud regressioonanalüüside tulemusena selgus, et elusveiste RCA-indeksi ja kogutootlikkuse (lisandväärtuse alusel) vahel oli positiivne seos. Kui kogutootlikkus suurenes ühe ühiku võrra, siis elusveiste RCA-indeksi väärtus suurenes 1,75 ühiku võrra. Samuti oli positiivne seos elusveiste RCA-indeksi ning keskmise kokkuostu hinna vahel. Kui veiseliha keskmine kokkuostu hind suurenes 1% võrra, siis elusveiste ilmutatud suhteline eelis suurenes 5,83% võrra. Samad regressioonanalüüsid teostati ka värske või jahutatud veiseliha ning külmutatud veiseliha puhul. Seega saab väita et kogutootlikkuse näitaja ning veiseliha keskmine kokkuostuhind olid olulisteks suhtelise eelise muutumise põhjusteks. Kokkuvõtvalt saab öelda, et Eestil oli kõige suurem konkurentsieelis elusveistega kauplemisel, mille osas oli ekspordiedukus suurem kui Euroopa Liidu vastav näitaja. Värske või jahutatud veiseliha puhul konkurentsieelis täielikult puudus, kuna töös rakendatud väliskaubandust analüüsivate indeksite väärtused jäid alla nõutud normi. Samuti külmutatud veiselihaga kauplemisel oli Eestil suhteline mahajäämus, kuid vaadates indeksite väärtuste põhjal joonistunud tõusva suunaga trendijoont, siis saab prognoosida, et lähiaastatel muutub Eesti suhteline mahajäämus antud toote osas suhteliseks eeliseks. ; The aim of the present master thesis was to analyse the competitiveness of Estonian export of meat products on the basis of bovine meat (beef) trade in 2002–2013, using the Revealed Comparative Advantage method. In view of the aim of the thesis and its structure, the focus was set on little processed export articles which, in particular, allowed us to evaluate international competitiveness of local primary beef producers in the trade with these products. The first task was to define the concept of competitiveness, give an overview of the levels of its manifestation as well as of earlier studies on the competitiveness of the meat industry. It came to the conclusion that there is no single definition of competitiveness agreed upon by economists and economic policy makers. Different aspects have been emphasised, such as productivity, comparative advantage, export capacity and success in foreign trade. Competitiveness manifests itself only in the comparison of subjects such as companies, industry and country. Due to the aim of the study the main focus was on the manifestation of competitiveness at the industry and country level. It emerged from earlier studies that the meat industry as a whole was not competitive before Estonia's accession to the European Union (1998–2001). However, analysing separately little processed meat products and highly processed meat products, it appeared that in the last two years (2000 and 2001) Estonian meat industry was competitive as regards products with high level of processing. The competitive advantage was gained on open markets such as Latvia, Lithuania and Ukraine. A study on the export of live pigs indicated that Estonian pig farmers had a strong comparative advantage in exporting their produce to the Russian market. In addition it was emphasised that as Russia has not achieved full self-sufficiency in regard of pork, Russia has been an attractive export market for Estonian pig farmers for years. The second task involved pointing out different possibilities for evaluating competitiveness and identifying factors that are relevant for the competitiveness of meat production. The study gives an overview of four competitiveness evaluation indices, which are based on price advantage, analysis of common costs, analysis of the market share and analysis of foreign trade. The main emphasis is on indicators related to the analysis of foreign trade, as these were important for the empirical part of the study. These indicators covered various indices (such as RCA, RMP and RTA) used for analysing the competitiveness of foreign trade, which were used in the analytical part of the present master thesis. The analysis of competitiveness factors relevant for meat production revealed price and quality of products to be the most important. The price advantage is directly related to the cost advantage which is achieved mostly through the optimisation of the production process and production costs. Thus, production costs were also an essential competitiveness factor from the aspect of cost advantage. The third task was to give an overview of the Estonian beef sector, providing trade indicators in addition to production figures. The analysis showed that Estonia's level of self-sufficiency in meat is 80% on average, which means that consumption surpasses production. The share of beef amounted to approximately one quarter of the total meat production in Estonia. In absolute terms, beef production was on the decline in the period covered and in the last three years (2011–2013) it even dropped below 13 000 tonnes. This was caused by the decline in the number of cattle, although after a downward trend of eight years the situation is now improving. Here the suckler cow premium has had a positive impact. Although the buying-in of beef has decreased in absolute terms and this in turn has increased the average purchasing price, local prices cannot compete with the European Union average purchasing price, which is approximately 35% higher. Such a significant price difference forces the local primary beef producers to sell their produce on foreign markets. Analysis of the foreign trade of the beef sector indicated that imports exceed imports, which made the foreign trade balance negative. But there are remarkable differences when beef is divided into two separate groups (live bovine animals and fresh, chilled or frozen bovine meat). In the first case the foreign trade balance has been positive since 2005 and export volumes have multiplied (up to 14 times) over the period examined. In the second case the balance was negative throughout the period covered. The main export markets for live bovine animals were the Netherlands (55%), Russia (14%), Poland (11%) and Latvia (10%). Fresh, chilled or frozen bovine meat was mainly exported to Finland (44%), Sweden (24%), the Netherlands (18%) and Latvia (10%).The fourth task was to evaluate international competitiveness of Estonian beef products by using the revealed comparative advantage method. Analysis showed that from 2008 onwards Estonia developed a relative advantage in live bovine animals trade, which continued until the end of the period examined. In fresh or chilled bovine meat trade Estonia had a relative disadvantage throughout the period or, in other words, Estonian export was less successful than that of other EU member states. Estonia's trade in frozen bovine meat had a relative disadvantage throughout the period under examination (with the exception of 2010) as the value of the indices was below the required level. However, looking at the upward trend drawn on the basis of those indices, one could predict that in the near future Estonia's relative disadvantage as regards frozen bovine meat is going to turn into a relative advantage. The fifth task was to analyse the reasons for changes in the revealed comparative advantage of Estonian beef products. The regression analyses carried out showed a positive correlation between the RCA index of live bovine animals and total productivity (on value added basis). When total productivity increased by one unit the value of the RCA index increased by 1.75 units. A positive correlation was also seen between the RCA index of live bovine animals and the average purchasing price. When the average purchasing price of beef increased by 1% the revealed comparative advantage of live bovine animals increased by 5.83%. Similar regression analyses were conducted for fresh or chilled bovine meat and for frozen bovine meat. Thus, it can be stated that the total productivity indicator and the average purchasing price of beef were important causes for changes in the comparative advantage. In conclusion it can be said that Estonia has the biggest competitive advantage in live bovine animals trade where export was more successful than the respective indicator for the European Union. In the case of fresh or chilled bovine meat the competitive advantage was non-existent as the values of indices used to analyse foreign trade were below the required level. In frozen bovine meat trade Estonia had a relative disadvantage as well but, looking at the upward trend formed on the basis of the indices, one could predict that in the near future Estonia's relative disadvantage as regards frozen bovine meat is going to turn into a relative advantage.