Ühistegevuse arengut takistavad tegurid ETK Grupi näitel ; Factors that hinder cooperatives: the example of the ETK Grupp

In: http://hdl.handle.net/10492/196

Abstract

Eesti majanduspoliitika on kujundatud selliseks, mis loob kõik võimalikud tingimused kapitaliühingute loomiseks ja edukaks toimimiseks. Ühistud on jäetud aga tagaplaanile, nende olemasolust ei teata ja nende tegevusvõimalusi piiratakse. Ühistute toimimiseks on jäänud valida vaid üks tee, mis on muuta oma põhimõtteid mitte ühistegevuse põhimõtetele toetudes vaid kapitaliühingutele iseloomulikuks, et praeguses turusituatsioonis toime tulla. Aidanud ei ole ka see, et Eesti Tarbijateühistute Keskühistul on juba 95 aastane kogemus oma alal tegutsemiseks. Määravaks on saanud üldise turukorralduse suund. Sealjuures ei aita ka teiste riikide kogemused ühistegevuse korraldamisel, sest kui Eesti valitsus toetab oma tegevuses vaid kapitaliühinguid, siis ühistud peavad püsima jäämise nimel oma tegevuses hakkama neile sarnanema. Sellepärast oli käesoleva uurimuse eesmärgiks välja selgitada kas ETK Gruppi kuuluvad ühistud vastavad ühistulistele põhimõtetele ja kaardistada peamised arengut takistavad tegurid, mis ei lase neil funktsioneerida ühistuliselt. Uurimuse eesmärgi täitmiseks võeti aluseks ETK Gruppi kuuluvate ühistute põhikirjad, internetis läbiviidud küsitlus tarbijateühistute liikmete seas ning Saaremaa, Tõrva ja Vändra Tarbijate Ühistute esimeeste intervjuud. Võrdluseks Eesti Tarbijateühistute Keskühistu korraldusele toodi välja ka Soome Tarbijateühistute Keskühistu tegevuspõhimõtted ja mõningad asjakohased andmed SOK turupositsiooni kohta. Uurimuses selgus, et ETK Grupp on tõepoolest võõrdunud ühistulistest põhimõtetest ning sarnaneb üha enam kapitaliühingutele. Järgnevalt tuuakse välja olulisemad töös selgunud probleemid, mis takistavad ETK Grupi toimimist ühistulistel alustel: 1. Eestis puuduvad teadmised ühistegevusest, mille üle peaksid muret tundma eelkõige ühistud, kes on ühistegevuse põhimõttest lähtudes kohustatud jagama teavet ühistegevuse olemusest ja kasulikkusest. ETK Grupi tegevusalast on jäänud välja Eesti rahvale ühistegevuse tutvustamine. Olukord on kujunenud selliseks, et isegi 61% tarbijateühistute klient-omanikest arvavad, et neile jagatakse sellekohast informatsiooni liiga vähe. 2. Raha võim, mis loob hea keskkonna erakapitalil põhinevatele ettevõtetele, kuid pärsib oluliselt ühistute toimimist. Säästukaart Plussi haldav Cofi AS on otseselt sekkunud tarbijateühistute liikmete arvelt kasumi teenimisse. Olenemata sellest, et ETK-le kuulub üle poole aktsiate kontrollpakist, ei ole ta oma tegevuses enam sõltumatu. Säästukaart Plussi teenuseid saavad kasutada vaid kindla sissetulekuga inimesed, kelle kuusissetulek on 150 eurot ja eeliseid saavad need, kes rohkem ostavad. 3. Vastuolulised seadused, mis ei toeta ühistute tegevust vaid kitsendavad nende tegevust oluliselt. ETK Grupp peab lähtuma nii äriseadustikust, tulundusühistuseadusest, kus on ühistutest räägitud väga vähe. Puudub ühtne ühistuseadus nagu Soomes, mis reguleeriks ainult ühistuid ja lähtuks ühistegevuspõhimõtetest. Eestis väljaantud ühistegevust reguleerivad seadused panevad ühistutele peale vaid piiranguid, mitte ei soodusta nende tegevust nagu demokraatlikus riigis kohane. 4. Koostöö teiste ühistutega ETK Grupil puudub, sest Eestis ei ole teisi nii suuri ühistulisi ettevõtteid, kelle kogemustest õppida saaks ning ETK peaks olema eeskujuks just teistele ühistulistele ettevõtmistele. Väljaspool Eestit toimivad aga väga suured jaekaubandusega tegelevad tarbijateühistud, kellega koostööd tehes saaks kindlasti ka enda süsteemi rohkem panustada ning asjakohasemaid otsuseid vastu võtta. Eesti Tarbijate Keskühistul oleks vaja õppida SOK tegevusest, aga oma eestimaise kangusega tahetakse omal jõul edasi minna. Kahjuks on sellisel isekusel suured ohumärgid, mis töötavad ühistulise süsteemi vastu. Eelkõige oleks oluline õppida oma liikmete hindamist nii, nagu see toimib Soome tasandil. Sest vaid nii tegutsedes suudetakse säilitada turupositsioon Eestis. 5. Ühistu sisesed probleemid ja vastuolud tekitavad pingeid tarbijateühistute, nende liikmete ja keskühistu vahel. Nagu selgus, on ETK-l liiga suured õigused tarbijateühistute osas nii põhikirjast lähtuvalt kui Säästukaardi tingimuste muutmise osas. Samuti tekitab liikmete suhtes ebaõiglust üldkoosoleku kokkukutsumisteadete vähene levitatavus, mis toimub peamiselt ETK kaupluste infostendidel ja kohalikes lehtedes. ETK Grupi liikmed jagunevad kahte leeri st need, kes tahaksid lähtuda rohkem ühistute põhimõtetest ja pingutavad selle nimel, ja teised, kes tegutsevad selgelt nende vastu. 6. Meedia, kes ei kajasta ühistegevuse uudiseid, vaid räägib kapitaliühingute ülimuslikkusest. ETK Grupi tegevusest ja käekäigust räägitakse enamasti koos Selveri, Rimi jt poekettidega, mis on tinginud asjaolu, et on hakatud sarnanema üha enam kapitaliühingutega. Kliendileht, tarbijateühistute kodulehed, reklaamid ja boonused on suunatud klientidele, liikmetest räägitakse sealjuures minimaalselt. Liikmete vastustest selgub, et 37% ei tee kaubanduskettidel mingit vahet ning 46% eristab neid lähtudes erinevast kliendikaardi kujundusest. Ühistegevus pannakse ühte patta suurkapitalistide omanduses olevate ettevõtlusvormidega ning ETK ei näe selles probleemi. Teoorias väljatoodud probleemid sarnanevad väga ETK Grupi omadele, kuid probleemid on veelgi raskekoelisemad kui varem. ETK Grupi näol on tekkinud uus ettevõtlusvorm, mis on midagi ühistute ja kapitaliühingute vahepealset. Seda tunnistavad nii tarbijateühistute liikmed, kui juhid ise, kes arvavad, et ETK Grupp tegutseb teistel põhimõtetel, kui seda tehti kunagi. ETK Grupil ei ole pääsu kapitaliühingute võimu alla jäämisest, mis muudab ühistud nende sarnaseks. Kuna ajalugu kordub, siis varsti võib oodata ühistegevuse hiilgeperioodi, kuid seni peavad ühistud suutma meeles pidada, et nad siiski tahavad jätkata tulevikus ühistutena. Töös selgus, et ETK Grupp ei lähtu oma tegevuses Rahvusvahelise Ühistegevuse Organisatsiooni väljaantud põhimõtetest. Uuringu tulemusi oleks võimalik kasutada doktoritöös või järgnevates uuringutes ning võrrelda põhjalikumalt Soome Tarbijateühistute Keskühistu ja Eesti Tarbijateühistute Keskühistu tegevust, et välja selgitada, miks ETK ei ole suutnud end ühistegevuse vallas kuuldavaks teha. Teiseks võimaluseks oleks võrrelda põhjalikumalt Eesti toidu- ja jaekaubandusega tegelevate kauplustekettide ja ETK Grupi tegevuse aluspõhimõtteid. Käesolev uurimus käsitleb küll neid kahte valdkonda pealiskaudselt, kuid edasise uurimuse käigus oleks oluline teada saada täpsed punktid, kuidas ETK Grupp suudaks säilitada oma turupositsiooni jätkates siiski ühistegevuse põhimõtete alusel. ; The new laws, regulations and statutes that accompany the restructuring of the economy give way to market economy, which hinders the development of cooperatives in Estonia. This has a negative effect on the cooperatives that have estranged from the principles developed by the International Co-operative Alliance. Stemming from this problem, the purpose of the herein thesis is to determine whether cooperatives that belong to the ETK Grupp comply with the principles of cooperatives and are functioning in a cooperative way. In order to fulfil the purpose, first a theoretical overview of different authors' viewpoints on the problems hindering cooperatives has been given. In the empirical part the statutes of the cooperatives that belong to the ETK Grupp have been studied, a survey has been carried out among the members of the cooperatives, and interviews have been conducted with chairmen of cooperatives in order to find out what kind of problems restrain cooperatives from working on the basis of cooperative principles. As a comparison to the Estonian Consumers' Cooperative, an overview of the Finnish Consumers' Cooperative has also been given. 157 members of the consumer cooperatives participated in the Internet-based survey and chairmen of the cooperatives in Vändra, Tõrva and Saaremaa commented on the situation. It appears that there are several problems. Seven out of eight respondents who considered themselves members of the consumer cooperative had a higher education. However, there are problems both in the educational system, where the topic of cooperatives is not covered, and in the cooperatives, who do not distribute relevant information neither to the public nor to their own members. Notifications about the general meeting of members are to be found only on the information stands in the shops of the consumer cooperative, and county and city newspapers. A tendency has 91 developed that the web pages, visions, missions and the newsletter of the ETK and consumer cooperatives concentrate on satisifying the needs of customers, not those of member cooperatives – a situation similar to capital associations. Members are very dissatisified – they are not pleased with the bonus system, they do not understand what membership is about, and constant changes in discount and loyalty programmes cause a lot of confusion. Comparing the consumers' cooperatives in Finland and Estonia, it appears that the ETK Grupp should be able to grow its market share and concentrate its main purposes, which at the moment give the ETK too much power over cooperatives. The bonus card should be focused on the members and the system of collecting bonus should be clearer. At the moment a large part of the profits of Säästukaart and Säästukaart Pluss go to Cofi Ltd., who is administrating the cards. 89% of the survey respondents do not or would not use Säästukaart Pluss to withdraw cash and 73% do not /would not use it as a mehtod of payment. This raises doubts about the expedience of creating a new system and questions why the system was not aimed at satisfying the members' needs as it is in Finland. The ETK Grupp could be a major leader of cooperation in Estonia, considering its present market share, number of member cooperatives and customers, and the dissipation of its shops. Unfortunately one can notice an estrangement from the principles of cooperation and a progressing adoption of the characteristics of capital associations. Members have been pushed to the background and the focus is on competing with other retail chains. The Master`s thesis has been written in Estonian. Composing the Master`s thesis 79 references were used and it consists of 91 pages. The research included three interviews and one poll, which was addressed to members of consumer cooperatives. The Master`s thesis contains two tables and ten illustrations which give a better review and understanding of the studied theme. The data has been also received from statutes of consumer cooperatives.